Päikeseenergia Eestis: sissejuhatus

Eestimaal ringi liikudes jäävad juba üsna tihti silma eramajade katustele paigaldatud soojavee päikesekollektorid. Nendelt, kes päikeseenergial toimiva veeküttesüsteemi on oma eramajale paigaldanud, kuuleb vaid positiivset hinnangut. Oluliselt vähem on aga Eestis levinud päikeseenergiast elektri tootmine.

Soojusenergia tootmise puhul kasutatakse mõistet päikesekollektor (päikeseküte), elektrienergia tootmise puhul mõistet päikesepaneel (PV – Photovoltaic). Viimased jagunevad omakorda kahte põhigruppi – kristalsed ja amorfsed.

• Kristalsed paneelid: (monokristalsed ja polükristalsed) on praegusel hetkel sagedamini kasutatavad ja nende töönäitajaid kasutatakse päikesest saadava elektrienergia hulga määramiseks. Efektiivsuse nominaalse näitaja, arvestatuna pindala suhtes, on selline, et ligikaudu 10 ruutmeetrise pinnaga paneel suudab toota kuni 1kW elektrienergiat.

• Amorfsed paneelid: moodsam tehnoloogia, mis võimaldab väga õhukeste ning painduvate paneelide tootmist. Efektiivsuse nominaalsed näitajad pindala suhtes on sellised, et ligikaudu 10 ruutmeetrine paneel suudab toota kuni 500W elektrienergiat.  Amorfsed paneelid suudavad elektrienergiat toota valgusest. Pilvise päevaga, varjus vmt. tingimustel nad elektrienergiat ei suuda toota.

Miks on Eestis päikesest elektri tootmine vähe levinud

Esmalt tuleks ümber lükata müüt, mida alatihti kuuleb – Eestis ei ole piisavalt päikest. Teatavasti on Saksamaa üks suurimatest päikeseenergia tootjatest maailmas, kus asub ca 50% kogu maailma päikeseelektrijaamadest. Võrreldes Saksamaaga on Eestis päikeseenergiat küll vähem, kuid seda kompenseerib keskmisest madalam õhutemperatuur, mis omakorda tõstab päikesepaneelide efektiivsust.

Kui võrrelda Eesti ja Saksamaa päikeseenergia tootlikkust, siis aasta lõikes on see üsna sarnane. Saksamaa keskpaigas on 1kW päikesepaneelide tootlikkus aastas 910 kWh. Saaremaal toodab näiteks 1kW süsteem võrku 910 kWh ning Lõuna-Eestis, kus ilm pilvisem 880 kWh aastas. Eesti eripäraks on aga see, et talvekuudel on meil päikeseenergiat võrreldes suvise ajaga 8-12 korda vähem. Detsembris kui päikeseenergiat on kõige vähem, toodab Eestis 1kW süsteem kuus 10,6 kWh ja juunis 131 kWh. Vahe 12 korda! Saksamaal toodab 1kW süsteem detsembris 22,5 kWh ja juunis 107 kWh. Vahe 5 korda. Eesti päikesepaisteliste tundide arvuga (ca. 1500-2500) regiooniti saab tutvuda Statistikaameti kodulehel.

Täna on Eestis päikeseenergia kasutamine elektri tootmise eesmärgil valdav majapidamistes, kus üldvõrguga liitumine pole võimalik (n Eesti väikesaared) või on see liialt kallis (alajaam asub mitme km kaugusel), samuti väikeste autonoomsete süsteemide puhul (valveseadmed, veebikaamerad, ilmajaamad, meremärgid jne). Kui kasutada autonoomset elektrisüsteemi ka talvel, siis meie kliimas on hea lahendus päikese- ja tuuleenergia kombinatsioon:

• Seadmete üldmaksumus on odavam kui talveperioodil kompenseerida PV paneelide väiksemat  tootlikkust tuulegeneraatori abil
• Talvel on Eestis tuulenergiat enam kui suvel, päikeseenergiaga jälle vastupidi
• Üldjuhul on pilves ja sajune ilm, kui päikeseenergiat vähe, tuulisem; päikesepaisteline päev seevastu jälle tihti tuulevaikne

Näiteks türilane Vello Ohu on Eestis esimene mikrotootja, kes müüb oma eramu katusel asuvate päikesepaneelide abil toodetud ja majapidamisest ülejäävat elektrit Eesti Energiale. Suvel on maksimumtootlikkus 2800 vatti. Kui päikeseenergiat on rohkem, jagub seda Eesti Energia võrku müümisekski, mille eest makstakse koos taastuvenergia hüvitisega umbes 10 senti kilovati eest. Päiksepaneelide abil toodetud elektrit tarbides on Ohu pere elektriarve muutunud märksa väiksemaks. “Minu elektriarve on olnud 10-12 eurot, kui väljas valgust on,” sõnas Ohu. Maja kütmiseks Ohu pere omatoodetud elektrit ei kasuta, selleks seda lihtsalt ei jätku, kuid katusel paiknevad 25 ruutmeetrit päikesepaneele on piisav selleks, et katta valgustuse ja kodumasinate energiavajadus. Vello Ohu sõnul ühes majapidamises ainult päikeseenergiale panustada ei tasu, sest kõige pimedamal ajal detsembrist veebruarini tuleb kindlasti elektrit juurde osta. Süsteemi rajamine maksab üle 5000 euro ja sinna võib veelgi kulusid lisanduda, nentis Ohu, kes loodab, et see end 10-15 aastaga ära tasub. Ta on esimene mikrotootja, kel õnnestus sõlmida leping Eesti Energiaga elektri suurde võrku müümiseks, tal on tulnud paljudele huvilistele oma kogemusi jagada. “Üks, mis on selgeks saanud, et meie kliimaoludes ja meie geograafilise asendi puhul on täiesti õigustatud päikesest või valgusest elektri tootmine,” nentis ta. Kahe ja poole kilovatine süsteem annab aasta jooksul toodangut keskeltläbi 2500 kilovatti.