PÄIKESEKÜTE
Päikeseenergia tuleneb päikesekiirgusest, saadav energia on sobilik sooja tarbevee või elektri tootmiseks, samuti õhksoojuspumpade ja maakütte puhul kombineeritud küttelahendusena. Soojusenergia tootmise puhul kasutatakse mõistet päikesekollektor (päikeseküte), elektrienergia tootmise puhul mõistet päikesepaneel. Eesti tingimustes annab optimaalne kogus päikesekollektoreid märtsi lõpust oktoobri alguseni sooja vee tasuta ja talvisel perioodil olenevalt päikese aktiivsusest kuni 35% lisatoetust küttele. Sõltuvalt kaldenurgast on Eestis ühe kollektori tootmisvõimsuseks 80-120 kWh/m² kuus, 1m² pinnaga paneele toodab keskmiselt 1 kW elektrienergiat.
Kuigi eeldatakse, et Eestis pole päikeseküte atraktiivne meie kliima tõttu, siis tegelikkuses toodab 1 kW võimsusega süsteem Eestis ja Kesk-Saksamaal (päikeseküte laialdaselt levinud) arvestuslikult sama palju energiat aastas, ca. 850-1000 kWh. Eestis on arvestuslik võimsus kõrge tulenevalt suvekuude päikesekiirgusest, talvekuudel (november-veebruar) on tootlikkus väga väike, suve ja talvekuude tootlikkuse vahe on rohkem kui 10-kordne. Teisisõnu tuleb arvestada 8-kuulise hooajaga. Eesti päikesepaisteliste tundide arvuga (ca. 1500-2500) regiooniti saab tutvuda Statistikaameti kodulehel.
Kaks enimlevinud süsteemi päikeseenergia püüdmiseks on plaatkollektor (kõrge vastupidavus) ja vaakumkollektor (efektiivne, neelab soojust ka pilvise ilma korral). Optimaalne päikesepaneelide asetus on suvekuudel suunaga lõunasse ja 30-40-kraadise nurga all maapinna suhtes. Talvekuudel, novembrist veebruarini on mõistlik tõsta päikesepaneelid 90-kraadise nurga alla, mis aitab tootlikkust tõsta umbes 7%. 1kW päikesepaneele vajab ligikaudu 6,5 m² katusepinda. Päikeseküttesüsteemi kogu hind jaguneb laias laastus kolmeks osaks: 1/3 kollektor, 1/3 salvestuspaak ja 1/3 paigaldus- ja ühenduskulud. Eluiga on keskmiselt 15–30 aastat ja tootjapoolne garantii kuni 25 aastat.
Infomaterjalide kogum koondab päikesekütte paigaldamise artiklid ja videod ehk inimeste kogemused. Päikesekütte hinnapäring pakub võimaluse tasuta hinnakalkulatsiooniks. Paigaldajate ja hooldajate nimekirja leiab ettevõtete kataloogist.
Kuigi eeldatakse, et Eestis pole päikeseküte atraktiivne meie kliima tõttu, siis tegelikkuses toodab 1 kW võimsusega süsteem Eestis ja Kesk-Saksamaal (päikeseküte laialdaselt levinud) arvestuslikult sama palju energiat aastas, ca. 850-1000 kWh. Eestis on arvestuslik võimsus kõrge tulenevalt suvekuude päikesekiirgusest, talvekuudel (november-veebruar) on tootlikkus väga väike, suve ja talvekuude tootlikkuse vahe on rohkem kui 10-kordne. Teisisõnu tuleb arvestada 8-kuulise hooajaga. Eesti päikesepaisteliste tundide arvuga (ca. 1500-2500) regiooniti saab tutvuda Statistikaameti kodulehel.
Kaks enimlevinud süsteemi päikeseenergia püüdmiseks on plaatkollektor (kõrge vastupidavus) ja vaakumkollektor (efektiivne, neelab soojust ka pilvise ilma korral). Optimaalne päikesepaneelide asetus on suvekuudel suunaga lõunasse ja 30-40-kraadise nurga all maapinna suhtes. Talvekuudel, novembrist veebruarini on mõistlik tõsta päikesepaneelid 90-kraadise nurga alla, mis aitab tootlikkust tõsta umbes 7%. 1kW päikesepaneele vajab ligikaudu 6,5 m² katusepinda. Päikeseküttesüsteemi kogu hind jaguneb laias laastus kolmeks osaks: 1/3 kollektor, 1/3 salvestuspaak ja 1/3 paigaldus- ja ühenduskulud. Eluiga on keskmiselt 15–30 aastat ja tootjapoolne garantii kuni 25 aastat.
Infomaterjalide kogum koondab päikesekütte paigaldamise artiklid ja videod ehk inimeste kogemused. Päikesekütte hinnapäring pakub võimaluse tasuta hinnakalkulatsiooniks. Paigaldajate ja hooldajate nimekirja leiab ettevõtete kataloogist.