Päikesekiirguse liigid

Päikesekiirguse statistika kogumiseks on Eestis vaatlusread Tõraveres ja Tiirikojal. Arvesse tuleb võtta kolme liiki päikesekiirgust:

  • otsekiirgus
  • hajuskiirgus
  • maapinnalt peegeldunud kiirgus

Kõige rohkem energiat annab otsekiirgus, mis levib paralleelsete kiirtena ning jõuab maapinnani kui taevas on pilvitu. Eestis esineb kõige rohkem saartel ja Põhja-Eestis (Lõuna-Eestis on pilvisust rohkem ning seega tootlikkus väiksem). Otsekiirguse maksimaalseks püüdmiseks kasutatakse ka liigutatavaid või päikest järgivaid ajameid. Eestis jäävad otsekiirguse kuusummad vahemikku 50 kuni 600 MJm-2 (Joonis 1).

Otsekiirguse keskmised kuusummad Tõraveres ja Tiirikojal.

Joonis 1: Otsekiirguse keskmised kuusummad

Hajuskiirgus (difuusne kiirgus) jõuab maapinnani peale atmosfääris hajumist. Kuna hajuskiirguse allikaks on otsene päikesekiirgus, siis sõltub hajunud kiirgusvoog samadest faktoritest, mis otsekiirguse voogki: päikese kõrgusest (mida kõrgemal, seda rohkem päikesekiirgust), atmosfääri läbipaistvusest (mida läbipaistvam, seda väiksem on hajuskiirgus), pilvede liigist ja hulgast.

Päikesekiirgus hajub õhus (umbes 25% kogu langevast kiirgusest) kõikides suundades dispergeerunud tahkete osakeste, gaasiliste ühendite ja veemolekulide tõttu. Hajuskiirguse puhul on energiatootlikkus võrreldes otsekiirgusega väiksem, kuid siiski on tegemist arvestatava päikesekiirguse hulgaga. Eestis jäävad hajuskiirguse kuusummad vahemikku 20 kuni 300 MJm-2 (Joonis 2).

Päikeseküte.ee

Joonis 2: Hajuskiirguse keskmised kuusummad

Kõige väiksema tootlikkusega on maapinnalt peegelduv päikesekiirgus, mis esineb Eestis talvel (peegeldus lume pinnalt). Taastuvenergia OÜ andmetel on tegemist siiski arvestatava kiirgusega, näiteks veebruari keskpäevase päikesepaistelise ilmaga näitasid mõõtmistulemused Tallinna lähiümbruses otsekiirguseks 850W/m2, kuid 80-85° nurga all maapinna suhtes (hakkas mõju avaldama ka lumepinnalt peegelduv päikesevalgus) näitas kiirgusemõõtja 900W/m2.

Allikad: Otsekiirguse (I) keskmised kuusummad (MJm-2) Tõraveres ja Tiirikojal. Eesti kiirguskliima teatmik, 2003. Tallinna Tehnikakõrgkool, Päikesekiirgus Atmosfääris.